Gaa na ọdịnaya

Asụsụ Mundari

Shí Wikipedia, njikotá édémédé nke onyobulạ
Mundari
मुंडारी, মুন্ডারি, ମୁଣ୍ଡାରୀ, 𞓧𞓟𞓨𞓜𞓕𞓣𞓚
Spoken in: India, Bangladesh, Nepal
Total speakers: 1.6 million
Language family: Tustrusyawit
 Munda
  MundariTempleeti:Infobox Language/script
Language codes
ISO 639-1: none
ISO 639-2:
ISO 639-3: either:Templeeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelist

Mundari ( Munɖari ) bụ asụsụ Munda nke ezinụlọ asụsụ Austroasiatic nke ebo Munda na-asụ na steeti ọwụwa anyanwụ India nke Jharkhand, Odisha na West Bengal na ugwu Rangpur Division nke Bangladesh. [1] Ọ nwere njikọ chiri anya na Santali na Bhumij . [2] Mundari Bani, edemede kpọmkwem iji dee Mundari, bụ Rohidas Singh Nag chepụtara. [3] Edewokwa ya na usoro edemede Devanagari, Odia, Bengali na Latin .

Akụkọ ihe mere eme

[dezie | dezie ebe o si]

Dị ka ọkà mmụta asụsụ Paul Sidwell (2018) si kwuo, asụsụ Munda nwere ike bịarutere n'ụsọ oké osimiri Odisha site na Indochina ihe dịka 4000-3500 afọ gara aga wee gbasaa mgbe Indo-Aryan kwaga Odisha.

Nkesa ala

[dezie | dezie ebe o si]

  A na-asụ Mundari na Khunti, Ranchi, Seraikela Kharsawan na West Singhbhum, East Singhbhum district nke Jharkhand, na na Mayurbhanj, Kendujhar, Sundargarh district nke Odisha ma ọ dịkarịa ala nde mmadụ 1.1. [4] 500,000 ọzọ, tumadi na Odisha na Assam, ka edekọtara na ọnụ ọgụgụ ndị mmadụ na-ekwu "Munda," nwere ike aha ọzọ maka Mundari.

Toshiki Osada (2008:99), na-ezo aka na Encyclopaedia Mundarica (vol. 1, p. 6), depụtara olumba ndị a nke Mundari, nke a na-asụkarị na steeti Jharkhand .

  • Hasada ( [hasa-daʔ] ): ọwụwa anyanwụ nke okporo ụzọ Ranchi- Chaibasa
  • Naguri ( [naɡuri] ): ọdịda anyanwụ nke okporo ụzọ Ranchi- Chaibasa
  • Tamaria ( [tamaɽ-ia] ) ma ọ bụ Latar : mpaghara Panchpargana (Tamar, Bundu, Rahe, Sonahatu, Silli)
  • Kera ( [keraʔ] ): agbụrụ Oraon bi na mpaghara obodo Ranchi

fonology

[dezie | dezie ebe o si]

phonology nke Mundari yiri asụsụ Austroasiatic nwere njikọ chiri anya mana ọ dị iche na nke Indo-Aryan ma ọ bụ Dravidian. Ikekwe mmetụta ụdaume kacha si mba ofesi anọwo na ụdaume. Ebe alaka Austroasiatic dị na Ndịda Ebe Ọwụwa Anyanwụ Eshia bara ụba na ụda ụdaume, Mundari nwere naanị ise. Ndepụta consonant nke Mundari yiri asụsụ Austroasiatic ndị ọzọ ma ewezuga consonants retroflex, nke dị ka ọ na-apụta naanị na okwu mbinye ego. (Osada 2008)

Mundari nwere ụdaume ise. All ụdaume nwere ogologo na mkpụmkpụ nakwa dị ka nasalized allophones, ma ọ bụghị ogologo ma ọ bụ nasality bụ iche. Udaume niile dị na monosyllables mepere emepe dị ogologo ogologo karịa nke dị na mkpụrụokwu mechiri emechi, yana ndị na-eso consonants imi ma ọ bụ /ɟ/ na-nasalized. Udaume na-aga ma ọ bụ na-eso /ɳ/ na-nasalized.

N'ihu Central Azu
Mechie i u
N'etiti e o
Mepee a

Consonants

[dezie | dezie ebe o si]

Ndepụta consonant nke Mundari nwere fọnịm 23 bụ isi. Olumba olu Naguri na Kera gụnyere nkwụsi ike dị ka fọnịm agbakwunyere, ebe a etinyere na mbike.

Labial eze Retroflex Palatal Velar Glottal
Ihu imi m ɳ ɲ ŋ
Plosive voiceless p ʈ t͡ɕ k ʔ
aspirated ( pʰ ) ( t̪ʰ ) ( ʈʰ ) ( t͡ɕʰ ) ( kʰ )
voiced b ɖ d͡ʑ ɡ
Nke na-ese okwu h
Odika w l ɽ j
Trill r
S.No. Mundari Transliteration Translation
1 मियद Miyad One
2 बारिया Baria Two
3 आपिया Apia Three
4 उपनिआ Upnia four
5 मोड़ेया Modea Five
6 तुरिया Turia Six
7 एया Are Seven
8 इरलिया Erlia Eight
9 आरेया Area Nine
10 गेलेया Galea Ten
11 Gel Miyad Eleven
12 Gel Bariya Twelve
13 Apiya Thirteen
14 Upuna Fourteen
15 Modeya Fifteen
16 Turiya Sixteen
17 Eya Seventeen
18 Iriliya Eighteen
19 Areya Nineteen
20 Mid Hisi Twenty
21 Hisi Miyad Twenty-one
30 Mid hisi Gel Thirty
31 Hisi Gel Miyad Thirty-one
40 Bar Hisi Forty
41 Bar Hisi Miyad Forty-one
50 Bar Hisi Gel Fifty
60 Aapi Hisi Sixty
70 Aapi Hisi Gel Seventy
80 Upun Hisi Eighty
90 Upun Hisi Gel Ninety
100 Mid Saaye One hundred
200 Bar Saaye Two hundred
1000 Mid Hazar One thousand
1,00,000 Mid Lak One lakh

.

Ntụaka

[dezie | dezie ebe o si]

Isi mmalite

[dezie | dezie ebe o si]
  • (2008) in Anderson: The Munda languages, Routledge Language Family Series 3. New York: Routledge. ISBN 0-415-32890-X. 

Ọgụgụ ọzọ

[dezie | dezie ebe o si]

mmetụta ụdaume kacha si mba ofesi anọwo na ụdaume. Ebe alaka Austroasiatic dị na Ndịda Ebe Ọwụwa Anyanwụ Eshia bara ụba na ụda ụdaume, Mundari nwere naanị ise. Ndepụta consonant nke Mundari yiri asụsụ Austroasiatic ndị ọzọ ma ewezuga

  • Evans, Nicholas & Toshki Osada. 2005a. Mundari: akụkọ ifo nke asụsụ na-enweghị klaasị okwu. Na ụdị asụsụ 9.3, p. 351–390.
  • Evans, Nicholas & Toshki Osada. 2005b. Mundari na arụmụka na nyocha okwu-klas. Na ụdị asụsụ 9.3, p. 442–457
  • Hengeveld, Kees & Jan Rijkhoff. 2005. Mundari dị ka asụsụ na-agbanwe agbanwe. Na ụdị asụsụ 9.3, p. 406–431.
  • Newberry, J. (2000). Olumba North Munda: Mundari, Santali, Bhumia . Victoria, BC: J. Newberry. ISBN 0-921599-68-4
  • Osada, Toshiki. 2008. "Mundari". Na Anderson, Gregory DS (ed). Asụsụ Munda, 99–164. Usoro Ezinụlọ Asụsụ Routledge 3. New York: Routledge. ISBN 0-415-32890-X .

Njikọ mpụga

[dezie | dezie ebe o si]