Gaa na ọdịnaya

Asụsụ Shö

Shí Wikipedia, njikotá édémédé nke onyobulạ
Shö
Spoken in: Burma, Bangladesh
Total speakers: 50,000
Language family: Sino-Tibetan
 Tibeto-Burman
  Shö
Language codes
ISO 639-1: none
ISO 639-2:
ISO 639-3: either:Templeeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelistTempleeti:Infobox Language/codelist

Shö bụ ụyọkọ asụsụ Kuki-Chin nke Burma na Bangladesh. Enwere ike ịnwe olumba atọ dị iche iche, Asho (Khyang), Chinbon, na Shendu.

Mayin na Longpaw anaghị aghọta n'otu n'otu, mana etinyerela ya n'okpuru koodu ISO maka Chinbon n'ihi na ndị na-asụ Mayin-Longpaw na-aghọtakarị Chinbon. [1] Agụnyere Minkya n'otu aka ahụ n'ihi na ọtụtụ ndị na-asụ Minkya ghọtara Mayin. [2]

Nkesa ala

[dezie | dezie ebe o si]

A na-asụ Chinbon (Uppu) n'obodo ndị a dị na Mianmaa.

  • Chin State : Kanpetlet na obodo Paletwa
  • Mpaghara Magway : Obodo Saw na Sidoktaya
  • Rakhine State : Minbya obodo
  • Settu (nke a na-ekwu site na Sittwe ruo Thandwe — na-abụkarị Sittwe ka Ann )
  • Laitu (a na-ekwu na obodo Sidoktaya )
  • Awttu (nke a na-ekwu na obodo Mindon )
  • Kowntu (a na-asụ na Ngaphe, Minhla, Minbu )
  • Kaitu (a na-asụ na Pegu, Mandalay, Magway )
  • Lauku (nke a na-asụ na Myepone, Kyauk Phyu, Ann )

fonology

[dezie | dezie ebe o si]

Olumba Asho (K'Chò) nwere consonants iri abụọ na isii ruo iri atọ na ụdaume iri ruo iri na otu dabere na olumba.

Asho consonant fọnịm na olumba ugwu
Labial eze /



Alveolar
Palatal Velar Glottal
Plosive plain p k ʔ
aspirated t̪ʰ
implosive ɓ ɗ
Ihu imi voiced m n ɲ ŋ
voiceless ɲ̊ ŋ̊
Nke na-ese okwu plain s ʃ h
aspirated ɦ
lateral ɬ
Odika w l j
  • A na-anụ ụda plosives /bd ɡ z/ n'olumba Plains.
  • N'olumba Plains, a na-akpọ plosive eze /t̪ t̪ʰ/ dị ka alveolar [t tʰ], yana /d/ ịbụ naanị alveolar.
  • Velar plosives / k kʰ/ nwere ike ịkachasị ya dị ka affricates [tʃ tʃʰ] n'ihu ụdaume n'ihu.
  • N'asụsụ ụfọdụ a na-anụ [ j̊ ] na-enweghị olu n'ọnọdụ /ʃ/.
  • /j/ nwekwara ike ịnụ dị ka fricative [ ʒ ] na mgbanwe efu n'etiti olumba.
Udaume
N'ihu Central Azu
Mechie i / ˠi ʉ u
Nso nso ɪ   ʊ
N'etiti etiti e ( ə̆ ) ɤ o
Oghere-etiti ɛ ɔ
Mepee a

Diphthong: ei, ai, au

  • Ụda /ʏ ʉ/ na-eme naanị n'olumba ugwu. N'olumba Plains, a na-anụ /ʊ u/ n'ọnọdụ /ʏ ʉ/.
  • A na-anụ [ə̆] mkpirisi n'ime mkpụrụokwu na-edochaghị anya.
  • /ɤ/ nwere ike ịnụ mgbe ụfọdụ ka etiti [ ɘ ] karịa.
  • A bugoro /ˠi/ na-apụta n'olumba Plains.

Ọmụmụ ihe ọmụmụ

[dezie | dezie ebe o si]

Dị ka asụsụ Kukish ndị ọzọ, ọtụtụ ngwaa Asho nwere isi abụọ dị iche iche. Ntughari azuokokoosisi a bu njiri mara Proto-Kukish, nke edobere n'ogo di iche iche n'asusu Kukish di iche iche.

Ntụaka

[dezie | dezie ebe o si]
  1. Change Request Documentation For: 2014-063. SIL International. Archived from the original on 2015-05-12.
  2. Change Request Documentation For: 2014-062. SIL International. Archived from the original on 2015-05-12.