Mahadum nke Ȯra Delta, Abraka

Shí Wikipedia, njikotá édémédé nke onyobulạ
Mahadum nke Ȯra Delta, Abraka
public university, research university, nonprofit organization
Oge/afọ mmalite1992 Dezie
aha gọọmentiDelta State University Abraka Dezie
akara alaDelta State University Abraka Dezie
aha otutuGreat Delsuites Dezie
A gụrụ ahaȮra Delta Dezie
onye hiwereFelix Ibru Dezie
mba/obodoNaijiria Dezie
dị na ngalaba nhazi mpagharaAbraka Dezie
dị na mpaghara ogeUTC+01:00 Dezie
ebeȮra Delta Dezie
nhazi ọnọdụ6°31′0″N 3°23′10″E Dezie
Onye òtù nkeAssociation of African Universities Dezie
Asụsụ ọ na-asụBekee Dezie
webụsaịtịhttps://www.delsu.edu.ng/ Dezie
Map
Mahadum nke Ȯra Delta, Abraka
MottoKnowledge, Character and Service.
Established1992
TypeỌha
Vice-ChancellorAndy Ogochukwu Egwunyenga[1]
LocationAbraka, Naijiria
CampusUrban
NicknameGreat Delsuites
Websitehttps://www.delsu.edu.ng/

Mahadum nke Ȯra Delta, Abraka nke a na-akpọ DELSU bụ mahadum nwe obodo na Naịjirịa nke nwere nnukwu ụlọ akwụkwọ dị na Abraka, Delta State na ogige abụọ na Asaba, Delta na Oleh, Delta.[2] E guzobere ogige Oleh, Delta na Iwu E degharịrị 1995. Mahadum bụ otutu-kampos nwere ogige atọ n'ime anya dị ihe dị ka kilomita 200. Ugbu a, yana ọnụ ọgụgụ ụmụ akwụkwọ ruru 22,000 (na nnọkọ 2019/2020),[3] Mahadum ahụ na-enye ọtụtụ mmemme site na asambodo oge niile, diplọma na mmemme nzere ruo na mgbede nwa oge na mmemme ogo izu ụka.[4] Mahadum ahụ na-enye Akwụkwọ diplọma ọmụmụ ihe ruo ọkwa doctoral. Ebe ndị ọrụ/ebe ndụmọdụ ụmụ akwụkwọ, ebe mmụta elektrọnik, ebe ụmụ akwụkwọ na akụrụngwa egwuregwu n'etiti ndị ọzọ dị maka ịkwado ọrụ. Ọ bụ otu n'ime mahadum steeti iri abụọ na ise nke 'Kọmitii Mahadum Mba' na-elekọta ma nabatakwa.[5]


Akụkọ ihe mere eme[dezie | dezie ebe o si]

Mahadum nke Ȯra Delta, Abraka ka edekọtara n'akụkọ ihe mere eme dị ka ebe agụmakwụkwọ. Ọ malitere dị ka kọleji Ọzụzụ Ndị Nkụzi Gọọmentị n'oge Obodo Naijiria chịrị na afọ ụfọdụ banye n'ọchịchị mgbe ọchịchị gachara.[6] Ọ ghọrọ kọleji agụmakwụkwọ nke enyere asambodo agụmakwụkwọ Naịjirịa (NCE) site na 1971 ruo 1985. Na 1981, o jikọrọ aka na Mahadum Benin, Benin City wee nye ya mmemme nzere site na 1981 ruo 1985 mgbe ọ ghọrọ ngalaba nkuzi nke Mahadum Bendel Steeti na nnukwu ogige ya na Ekpoma.[7] Okike Edo Steeti na Delta Steeti na Ọgọstụ 1991 na ntụgharị nke nnukwu ụlọ akwụkwọ Mahadum nke Ȯra Bendel, Ekpoma ka ọ bụrụ Mahadum nke Ȯra Bendel na Disemba 1991, mere ka e guzobe mahadum steeti Delta, Abraka, onye isi ọchịchị steeti ahụ n'oge ahụ, Olorogun Felix Ibru na 30 Eprel 1992.[8]

Mahadum nke Ȯra Delta, Abraka bidoro na ngalaba nkuzi ise, ya bụ:[9]

* Ngalaba Ọrụ Ugbo
* Ngalaba Mmụta
* Ngalaba nka
* Ngalaba Sayensị 
* Ngalaba nke Nkà Mmụta Ọha.

Na 1995, Gọọmentị Steeti wepụtara amụma inwe ogige atọ nke ekwesịrị ịgbasa n'ime mpaghara ndị omebe iwu atọ na steeti.[5] N'iburu n'uche iwu a, e hiwere ogige atọ iji gụnye isi ụlọ akwụkwọ dị na Abraka, Anwai-Asaba Oleh na ogige..


Ogige ụlọ akwụkwọ[dezie | dezie ebe o si]

Ogige Abraka[dezie | dezie ebe o si]

[10]

Administrative Structure, Abraka Campus
* Ngalaba Mmụta
* Ngalaba nka
* Ngalaba sayensị
* Ngalaba nke Nkà Mmụta Ọha
* Ngalaba na-ere ọgwụ
* Kọleji nke sayensị isi ahụike
* Kọleji nke teknụzụ ahụike

OgigeAnwai-Asaba[dezie | dezie ebe o si]

[11]

* Ngalaba Ọrụ Ugbo.
* Ngalaba nke Njikwa Sayensị.
* Ngalaba Mmụta Gburugburu Ebe obibi.

Ogige Oleh[dezie | dezie ebe o si]

[12]

  • Ngalaba Iwu
  • Ngalaba Injinia[13]


Ụlọ ọrụ mmekọ[dezie | dezie ebe o si]

N'okpuru bụ ndepụta ụlọ ọrụ mmekọ nke Kọmitii Mahadum Mba (NUC) kwadoro..[14]

  • Kọleji nke Mmụta, Agbor
  • Kọleji nke Mmụta, Warri
  • Kọleji nke Mmụta, Mosogar

Ebensidee[dezie | dezie ebe o si]