Asụsụ Ik

Shí Wikipedia, njikotá édémédé nke onyobulạ
Ik
Icé-bụrụ
Ógbè Uganda
Agbụrụ Ndị Ik
Ndị na-asụ asụsụ ala
14,000 (2014)[1] 
Naịl-Sahara?
Koodu asụsụ
ISO 639-3 ikx
Glottolog ikkk1242
ELP Ik

Ik (nke a makwaara dị ka Icetot, Icietot, Ngulak ma ọ bụ (nkọwa mkparị dị mkpa) Teuso, Teuth) bụ otu n'ime Asụsụ Kuliak nke ugwu ọwụwa anyanwụ Uganda.  Asụsụ Kuliak mejupụtara alaka nke ha n'ezinụlọ asụsụ Nilo-Sahara. Ebe asụsụ abụọ ndị ọzọ nke Kuliak na-anwụ anwụ, Ik nwere ike ịbụ naanị asụsụ fọdụrụ n'ezinụlọ ya n'oge na-adịghị anya.

E bipụtara akwụkwọ ọkọwa okwu zuru oke na ụtọ asụsụ nke Ik na Schrock (2017).

Aha[dezie | dezie ebe o si]

Ndị Ik na-ezo aka n'asụsụ nke ha dị ka Icé-tód [ītʃé-tôd] .

ka Schrock si kwuo (2015), dị ka Asụsụ ụgha, Dorobo adịghị adị n'ezie dị ka asụsụ Kuliak nke anọ, ọ pụkwara ịbụ asụsụ Ik.

Nbudata[dezie | dezie ebe o si]

Ndị -asụ Ik ebiela na Kamion Subcounty, Kaabong District, Uganda, na Kamion Obodo nke nwere parish ise Kapalu, Timu, Kamion, Lokwakaramoe, na Morungole. Obodo ọdịnala ha bụ mpaghara dị warara nke dị kilomita 50 n'ogologo n'ókè Kenya na Uganda, site na Ugwu Morungole na Ogige Ntụrụndụ Kidepo n'ebe ugwu ruo Ugwu Lopokok na Ọhịa Timu n'ebe ndịda. Ụfọdụ obodo ndị -asụ asụsụ Ik na Kaabong District bụ Pirre, Morungole, na Oropoi.

N'ime iri afọ ole na ole gara aga, obodo ndị na-asụ asụsụ Ik amalitewokwa n'ebe ndị a.

  • Ọtụtụ narị Ik na New Site, South Sudan (na steeti Eastern Equatoria, South Sudan)
  • Ihe dị ka 100 Ik gafee obodo na obodo ndị dị n'ebe ugwu ọdịda anyanwụ Kenya, gụnyere Kakuma
  • Obere obodo Ik na Masindi District, ọdịda anyanwụ Uganda

Sociolinguistics[dezie | dezie ebe o si]

, Ik bụ asụsụ dị oke mkpa, ọ bụ ezie na ọtụtụ ndị na-asụ ya na-asọpụta Asụsụ Teso-Turkana (dị ka asụsụ Dodoth nke Karimojong), Swahili, na obere, Bekee.

Asụsụ Ik ka kwụsiri ike, ebe ụmụaka ka na-amụta asụsụ ahụ ma na-anọgide na-asụ otu asụsụ ruo mgbe ha gara ụlọ akwụkwọ, a na-asakwa Ik n'akụkụ niile nke ndụ. Ọ bụ ezie na obodo ahụ na-eji aghụghọ amanye ụmụ ya ka ha mụta asụsụ ndị a na-asụ n'ọtụtụ ebe dị ka Turkana, ha na-ahụ ọtụtụ asụsụ a dị ka ihe dị mma n'emeghị ka ọ ghara imerụ ike nke asụsụ nke ha. Obodo ahụ -ahụ asụsụ ahụ dị ka ihe dị mkpa iji chekwaa njirimara agbụrụ ha ma chọọ ka ụmụ ha mụta Ik n'ụlọ akwụkwọ.

Ọmụmụ ụdaolu[dezie | dezie ebe o si]

A na-enye ndepụta ụdaume Ik, dị ka Schrock dere (2014), n'okpuru ebe a.

Ndị na-agụnye ejectives na implosives.

Consonants
Bilabial Labiodental Alveolar Postalveolar Palatal Velar
Stop voiceless Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link
<small id="mwaw">voiced</small> Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link
<small id="mweA">implosive</small> Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link ʝ Àtụ:IPA link~Àtụ:IPA link ƙ
Affricate voiceless Àtụ:IPA link ts Àtụ:IPA link c
<small id="mwmA">ejective</small> Àtụ:IPA link ts'
<small id="mwpQ">voiced</small> Àtụ:IPA link dz Àtụ:IPA link j
Fricative voiceless Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link x
<small id="mwwg">voiced</small> Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link
Nasal Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link
Approximant Àtụ:IPA link Àtụ:IPA link y Àtụ:IPA link
Flap Àtụ:IPA link

Ik na-egosipụta nkwekọrịta ụdaume ATR.

Mkpụrụedemede
N'ihu Central Ịlaghachi azụ
<small id="mwAQA">+ATR</small> -ATR <small id="mwAQU">+ATR</small> -ATR <small id="mwAQo">+ATR</small> -ATR
N'akụkụ i ɪ ɨỌdịdị u ʊ ʉN'ihi ya, ọ bụ
N'etiti na Ọ bụ ə o Ọ bụ n'oge a ka a na-eme ya
Emeghe a

atọ ọzọ, /tlʼ, ɬ, ː/, dị na mbụ n'asụsụ ahụ mana furu efu na mmalite narị afọ nke 21.

Akwụkwọ Nsọ[dezie | dezie ebe o si]

Ụfọdụ aha Ik maka osisi na anụmanụ (nke a na-ahụkwa na Kidepo National Park) bụ:

Flora[dezie | dezie ebe o si]

Aha Ik Aha Bekee Aha sayensị
asʊnán Osisi cedar nke Afrịka Juniperus procera
Atụmatụ Mkpụrụ fig Akpụkpọ anụ
ɓʊkʊ́lá Osisi akasia nke Gerrard Vachellia gerrardii
ɡáʒada Red-pod terminlianjedebe Terminalia brownii
ɪtt́ ɪ ́ Osisi ọkụ Erythrina abyssinica
mʊs Candelabra Euphorbia candelabrum
ebe a na-anọ Ụbọchị ọzara Balanites aegyptiaca
tsʊ́r akasia nwere ogwu ọcha Akị na-eme egwuregwu hockii

Ihe ọkụkụ Ik gụnyere:

  • sorghum (ŋám)
  • Mkpụrụ osisi millet (réba)
  • ọka (ɲaɓʊrav) (ihe ọkụkụ nke ụwa ọhụrụ)
  • pumpkins (kaiɗev) (ihe ọkụkụ nke ụwa ọhụrụ)
  • agwa (moriɗa)
  • akwụkwọ nri (waicíka)

Anụmanụ[dezie | dezie ebe o si]

Aha Ik Aha Bekee Aha sayensị
boroka Agụ owuru Potamochoerus porcus
ɡaso ọnọdụ Warthog Phacochoerus aethiopicus
Glym Oribi Ourebia ourebi
kʊláɓa Bushbuck Tragelaphus scriptus
ŋamur ọnọdụ Duiker a na-ahụkarị Sylvicapra grimmia
ŋʊr ọnọdụ Anụ òké Thryonomys swinderianus
ɲól Dik-dik nke Günther Madoqua guentheri
Okpokoro Ugwu reedbuck Redunca fulvorufula
Ihe omuma di iche iche Nnụnụ a na-akpọ porcupine Hystrix cristata
Nwoke Baboon Papio cynocephalus
ala ọzọ Nnụnụ na-egosi ihe Buteo augur
Fuluƙurú Turaco na-acha ọcha Tauraco leucolophus
itsóka Amethyst sunbird Chalcomitra amethystina
ƙáraƙár Green wood-hoopoe Phoeniculus purpureus
kíryooró Okpu okpu Prionops plumatus
kʊraka Ugoloọma nwere ọdụdụ Corvus rhipidurus
Ugboro abụọ Okpokoro Senegal Centropus senegalensis
tsitsa Gabar goshawk Micronisus gabar

Ọha[dezie | dezie ebe o si]

Dị ka ndị agbata obi Nilotic, ndị Ik nwere ìgwè afọ (ìgwè), nke ọ bụla nwere ihe oyiyi nke ya. N'oge ndị a, usoro ọdịnala nke Ik na-abụkarị ihe mgbe ochie (Heine 1999).

  • Basaúr 'Eland'
  • Gasar 'Buffalo'
  • Gwaɪt́ a 'Giraffe'
  • Kaɗokói 'Mkpịsị aka Vervet'
  • Koɗowa 'Gazelle'
  • Leweɲ 'Ostrich'
  • Ráɡwa 'Ox'

Ndị Ik ọdịnala nwekwara okwu maka mmachibido iwu na ụkpụrụ, dị ka:

  • bɔsɛ́s 'mmachibido iwu megide ịkwụ ụmụaka ma ọ bụ ndị ntorobịa ụgwọ'
  • akara 'mmachibido iwu megide ịghara ibu ndị okenye mmiri'
  • "Mmachibido iwu megide ịghara inye ndị okenye anụ ụkwụ"
  • ifófóés 'mmachibido iwu megide iri ihe ubi mbụ na nzuzo'
  • imwáŋón 'mmachibido iwu megide ịhụ nne di gị'

Hụkwa[dezie | dezie ebe o si]

Ihe edeturu[dezie | dezie ebe o si]

  1. Ik at Ethnologue (25th ed., 2022) Closed access icon

Edensibia[dezie | dezie ebe o si]

 

Ịgụ ihe ọzọ[dezie | dezie ebe o si]

  • [Ihe e dere n'ala ala peeji] 2008. Ik (SIL Comparative African Word List). ComparaLex.

Àtụ:Languages of Uganda