Zakia Dhifaoui

Shí Wikipedia, njikotá édémédé nke onyobulạ
Zakia Dhifaoui
Mmádu
ụdịekerenwanyị Dezie
mba o sịFrench protectorate of Tunisia, Tunisia Dezie
Aha enyereZakia Dezie
Ụbọchị ọmụmụ ya20. century Dezie
Ọrụ ọ na-arụonye nkuzi, Onye ntaakụkọ, onye na-akwado ikike mmadụ Dezie
onye otu ndọrọ ndọrọ ọchịchịDemocratic Forum for Labour and Liberties Dezie
Onye òtù nkeDemocratic Forum for Labour and Liberties, National Council for Liberties in Tunisia, Tunisian Human Rights League Dezie

Zakia Dhifaoui bụ onye nkuzi Tunisian, onye nta akụkọ, na onye na-akwado ikike mmadụ bụ onye lụrụ ọgụ megide ọchịchị Zine el-Abidine Ben Ali tupu mgbanwe mgbanwe Tunisian nke 2011.

Akụkọ ndụ[dezie | dezie ebe o si]

Site na Kairouan, obodo dị kilomita 150 na ndịda ọdịda anyanwụ Tuniset na kilomita iri ise n'ebe ọdịda anyanwụ Sousse, ọ malitere ọrụ ya dị ka onye nkuzi akụkọ ihe mere eme na ọdịdị ala na ụlọ akwụkwọ sekọndrị na obodo ahụ na 1994. [1]

Onye otu Democratic Forum for Labour and Liberties (nke a na-akpọkwa Ettakatol), pati nzuzo na mbụ, na Jenụwarị 2007, o sonye na imepụta Mouwatinoun nke Arabic kwa izu. Ọ bụ otu n'ime ndị guzobere National Council for Liberties na Tunisia; ọ bụkwa onye otu na-emegide mmekpa ahụ na Tunisia na mpaghara mpaghara nke Tunisian Human Rights League . [2] [3]

N'ọnwa Julaị afọ 2008, o kpebiri ịga Redeyef ịnakọta akaebe ya na ezinụlọ ndị tinyere aka na mwakpo Gafsa . Ọnọdụ ahụ siri nnọọ ike na Tunisia . Onye isi ala Ben Ali, onye nọrọlarị n'ọchịchị kemgbe afọ 21, kwuputara ebumnuche ya ịzọ ọkwa nke ise. [4]

Mgbe ọ bịarutere na 27 Julaị, ọ sonye na ngosipụta ụmụ nwanyị iji kwado ndị ọrụ ahụ pụtara ìhè. Otú ọ dị, e jidere ya na ndị mmegide isii ndị ọzọ, ma wakpoo ya n'ụzọ mmekọahụ . [5] Na 14 Ọgọst 2008, Ụlọikpe Gafsa tụrụ ya mkpọrọ ọnwa asatọ. E boro ya ebubo na ọ bụ "imebi iwu, ọgba aghara nke ọha na eze, igbochi onye ọrụ ọchịchị n'ịrụ ọrụ ya, mmebi nke ihe onwunwe nke ndị ọzọ na imebi omume ọma." [6] Ọ nọrọ na njide ụbọchị 200, tupu ọ nweta mgbaghara n'ememe ncheta afọ iri abụọ na otu nke Onye isi ala Ben Ali bịara n'ọchịchị. [7]

Otú ọ dị, mgbe ọ hapụrụ ụlọ mkpọrọ, Minista na-ahụ maka agụmakwụkwọ ekweghị ka ọ gaa n'ihu n'ọrụ nkụzi ya, ma ọ lụrụ ọgụ ịlaghachi n'ọrụ ya ma na-agbalịsi ike ịchọta ọrụ nwa oge. N'ịgbaso mgbanwe mgbanwe Tunisian na ịchụpụ Zine el-Abidine Ben Ali, na 14 Jenụwarị 2011, wee ruo na iwu mgbaghara izugbe nke 19 February 2011 ọ nwere ike mechaa maliteghachi ọkwa ya na klaasị ya na Kairouan, ebe ọ tụfuru uru nke ọtụtụ afọ. [8]

Ọ gara n'ihu na-eme mkpọsa na òtù dị iche iche, gụnyere Ettakatol, ma debere nkwado ya maka otu Tunisians nke Redeyef. Ọ gara n'ihu na-edekwa akwụkwọ akụkọ Mouwatinoun oge ụfọdụ. [9] [10]

Edensibia[dezie | dezie ebe o si]

  1. Une combattante derrière les barreaux en Tunisie. Zakia Dhifaoui, militante des droits de l'homme (fr) (4 August 2008). Retrieved on 4 March 2019.
  2. Zakia Dhifaoui. Contre le régime policier de Ben Ali (fr). rsf.org (8 March 2018). Retrieved on 4 March 2019.
  3. À propos de Nawaat
  4. Une combattante derrière les barreaux en Tunisie. Zakia Dhifaoui, militante des droits de l'homme
  5. Rihab Boukhayatia (15 January 2019). Les féministes tunisiennes de la lutte contre la dictature jusqu'à aujourd'hui à travers ce nouvel ouvrage de l'ATFD (fr). huffpostmaghreb.com. Retrieved on 4 March 2019.
  6. Tunisia: Sentencing of Ms. Zakia Dhifaoui to eight months in prison. Archived from the original on 2019-07-03. Retrieved on 2024-03-14.
  7. Tunisia: Conditional release of Ms. Zakia Dhifaoui. Archived from the original on 2019-07-03. Retrieved on 2024-03-14.
  8. Mounina Aouadi (3 December 2016). Néji Jelloul, extrêmement humain, demeurera-t-il indifférent à la cause de Zakia Dhifaoui ? (fr). tunisiefocus.com. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved on 4 March 2019.
  9. À la suite des événements de 2008, une communauté de citoyens originaires de Redeyef s'est installée à l'époque dans la ville française de Nantes.
  10. So that the voice of Zakia Dhifaoui and all the other women is never smothered *