Asụsụ Kalabari

Shí Wikipedia, njikotá édémédé nke onyobulạ
Kalabari
Ibani–Kalabari–Kirike
Spoken in: Nigeria 
Region: Rivers State
Total speakers: Àtụ:Sigfig
Language family: Nnijer–Kongo
 Ijoid
  Ijaw
   East
    Kalabari
Language codes
ISO 639-1: none
ISO 639-2:
ISO 639-3: variously:Àtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelistÀtụ:Infobox Language/codelist
Asụsụ Kalabari
asụsụ, modern language
obere ụdị nkeKaKiBa languages Dezie
mba/obodoNaijiria Dezie
ụmụ amaala kaFederal Capital Territory (Nigeria), Ȯra Rivers Dezie
usoro ederedeLatin script Dezie
Ọkwa asụsụ Ethnologue5 Na-etolite Dezie

[1]Kalabari bụ Asụsụ Ijo nke Naịjirịa nke ndị Awome na-asụ na Rivers State na Bayelsa State. Asụsụ atọ ya na-aghọta ibe ha.   Asụsụ Kalabari (Kalabari n'onwe ya) bụ otu n'ime ụdị kachasị mma nke Ijo, n'ihi ya, a na-ejikarị ya eme ihe dị ka ihe atụ kachasị mma nke ijo na akwụkwọ asụsụ.

[2] ọ na-erule afọ 2005, asụsụ ahụ, "nke mmadụ 258,000 na-asụ, nọ n'ihe ize ndụ n'ụzọ dị ukwuu n'ihi nnukwu ịkwaga nke mere n'ógbè ahụ n'ihi mmepe nke ụlọ ọrụ mmanụ Naịjirịa na mpaghara Port Harcourt. "

Berbice Creole Dutch, a na-adịbeghị anya na-asụ Dutch Creole na Eastern Guyana, bụ nke ụmụ ndị na-asụrụ Kalabari na-asuru. Akụkụ Afrịka Berbice Dutch bụ Kalabari na mmalite.

[3] tụwo aro okwu asụsụ Kalabari maka ụfọdụ okwu teknụzụ nke oge a.

Asụsụ[dezie | dezie ebe o si]

A na-asụ Ibani n'ebe ndịda ọwụwa anyanwụ nke Port Harcourt, na mpaghara gọọmentị ime obodo Bonny na Opobo.

A na-asụ Kirike na Port Harcourt na mpaghara gọọmentị ime obodo nke Okrika na Ogu-Bolo.

Usoro ide ihe[dezie | dezie ebe o si]

[7] akwụkwọ Ibani [1]
a b Ọdịdị d na f g gb gh gw h i j k kp kw l m n nw ny o ọ bụ p r s t u ụgbala v w na z
[8] akwụkwọ Kirike [1]
a b Ọdịdị ch d na f g gb gw h i j k kp kw l m n ñ nw ny o ọ bụ p r s t u ụgbala v w na z

Hụkwa[dezie | dezie ebe o si]

Edensibia[dezie | dezie ebe o si]

Berbice Creole Dutch, a na-adịbeghị anya na-asụ Dutch Creole na Eastern Guyana, bụ nke ụmụ ndị na-asụrụ Kalabari na-asuru. Akụkụ Afrịka Berbice Dutch bụ Kalabari na mmalite.

  1. Kalahari Bibi: Introducing The Kalabari Language. Retrieved on 2013-06-15.
  2. 2006 Funded Projects. Endangered Language Fund. Archived from the original on 2013-08-15. Retrieved on 2013-06-15.
  3. Iyalla-Amadi (March 2012). "Lexicological Development of Kalabari Language in the Age of Technology: A Comparative Study of French and Kalabari". The Journal of Pan African Studies 5 (1): 154–163. Retrieved on 2013-06-15. 

Ọrụ ndị e depụtara[dezie | dezie ebe o si]

Njikọ mpụga[dezie | dezie ebe o si]